2017 kokkuvõte – olen jälle veidi parem, kui olin eile

Eile toimus VII Kodasoo-Ruu jalgrattasõit, mis on alati tähistanud minu jaoks rattahooaja lõppu. Mis tehtud? Mis tegemata jäi? Hooaja alguses vaatasin enese sisse ja seadsin mõned eesmärgid: Ületada enda eelmise aasta tulemusi HEEC-l finišeerida kiirema 50% sees TRM’il finišeerida kiirema 25% sees. Võttes arvesse eelmise (2016) aasta tulemusi, uskusin siiralt, et need eesmärgid on saavutatavad.

Mandrossi meistriklass-Haanja100

TRM’ile sõites teadustas autos mulle Janno, et tal on Haanja100 osalus ning majutus makstud ja puukborrelioos, et ega ma tema asemel ei tahaks minna. Olin siiamaani vältinud toda kuulsat kolmikut- Saku100, Haanja100, JRM. Need tundusid nii üle võlli karmid ettevõtmised, et eriti isegi ei tihanud mõelda nende peale. “ehk kunagi tulevikus…” olin nende sõitude kohta

Neeruti ja Vormsi

Sabaidi [Andrus Pilt] Täna viskasin Stravas pilgu hooaja statistikale peale. 6-nda augusti seisuga on läbitud kilometraaz alla kahe tuhande kilomeetri. Ei mäletagi, millal viimati nii vähe rattaga sõitsin. Aga see selleks. Ausalt öeldes pole ka eriti aega olnud trenni tegemiseks. Kui õnnestub, siis teen järgmisel hooajal come back‘i. Samas katteta lubadusi ei tahaks ka anda. Come

Kõige valusam kokkupuutepunkt

Kui olin eelmise postituse juba valmis kirjutanud ja avaldanud, meenus äkitse, et vast olulisima vidina olin ära unustanud – sadula. Siis aga mõtlesin, et see on nii tähtis asi, et see väärib omaette artiklit. Käin suviti matkamas ning kuna meie seltskonnast olen mina ainuke, kes rattasõiduga rohkem tegeleb, siis on tagumiku valutamine matkadel tihti läbiv

Investeeringute (ära)tasuvus

Ma olen tänaseks rattaharrastusega vähe aktiivsemalt tegelenud umbes 7-8 aastat, nendest 4 aastat osalenud võistlustel, ühe ratta olen sõitnud vanarauaks, teise maha müünud. Panen siia kirja mõned read enda kogemustest erinevate lisadega, kas neist on olnud kasu või kas nendesse kulutatud raha ka küünlaid vääris. 1. Kõige esimene upgrade, mille enda rattale lisasin olid clipless

Käisin Saku 100 sõitmas

[Andrus blogib]: Polegi ammu midagi blogisse kirjutanud. Vaatasin Stravast järgi, et viimane võistlus oli Haanja 100 miilisõit, mille ka sisuliselt katkestasin, sest külmetushaigus ei võimaldanud 100 miili ära sõita. Õnneks sain 100km täis ja sain ikka aja kirja. Esialgu polnud plaanis Saku 100-l sõita, aga kuna Tamur arvas, et äkki õnnestub see aasta mahumeistrite tiitel

HEEC Kuusalu RM ’17- saades osaks ajaloost

Sellist sõitu nagu täna, ei ole minu elus kunagi olnud ja vaevalt ka vanakooli meestel nagu Massa ja Kodar See et suured mehed panevad segast ja nutavad, sellist pilti annab otsida.Sellised emotsioonid,pingutus ja kannatus mida täna nägin on omaette kogemus. -Caspar Austa- Aeg-ajalt saatus naeratab ning viib meid erakordsete sündmuste keskmesse. Tihti ei pruugi me

Ettevalmistus eelseisvaks hooajaks – jõutreening

Minu 2016 aasta rattasõidu hooaeg sai piduliku lõpu Kodasoo-Ruu sõiduga 5.novembril ning alates sellest ajast olen tegelenud järgmiseks hooajaks ettevalmistuste tegemisega. Andres ja Kajar näivad olevat keskendunud Zwifti abil siseratta kilomeetrite kogumisele, siis mina olen läinud veidi teist teed. Esiteks võtsin kuuks ajaks trennist pausi. Kui nüüd tagantjärgi mõtlema hakata, siis see treeningpaus algas juba

7 järve kross, ehk kuidas üle saada hirmust raja ees

Ma ei pea ennast singlitel, ega üldse tehnilistel radadel tugevaks. Pigem naljatamisi rääkinud, et minu plussiks on pikad kruusasirged ja eriliselt tugev olen sirgetel kruusa laskumistel. Olgem ausad, võrreldes keskmise ratturiga, kes kaalub modellimõõtu preilinast vaid veidi rohkem, töötab laskumistel gravitatsioon tugevalt minu kasuks. Seetõttu olin siiani igast nikerdamise sõitudest üldjoontes mööda vaadanud. Kui nüüd

H100 (miilisõit)

Ma arvan, et see võis olla kuskil suve hakul, maikuus, kui Tarmo ütles, et lähme sõidame miili. Kaua ei mõelnud, ütlesin: “Loomulikult” 🙂 Umbes augusti keskel hakkasin kõhklema, kas on ikka hea mõte 100 miili sõita. Aga mingil kummalisel kombel, raske on seda seisundit ka praegu kirjeldada, ma 100 kilomeetri peale ennast ringi ei reganud.